Buoremus vuohki seailluhit huksenárbbi lea stohpoeaiggáda geavahemiin ja bajásdoallamin. Kulturmuitosuodjaluseiseváldin leat ge sorjavaš das ahte eaiggádis lea sávaldat áimmahuššat visttiid.

Buot ráfáiduhtton ja gáhttenárvosaš visttiin leat njuolggadusat mo galgá bajásdoallat, divodit ja ovddeštit daid.

Váldonjuolggadus lea ahte visttit berrešii čađahuvvot várrogas ovddeštemiin antikvaristtalaš njuolggadusaid ja vuođđojurdagiid mielde, vai nu unnán go vejolaččat rievdaduvvo.

Dábálaš bajásdoallan

Dábálaš bajásdoallan sáhtát čađahit jearakeahttá fylkkagielddain earet go ráđđádallama ja bagadallama dihte.

Váldovuođđojurdda bajásdoallat ráfáiduvvon visttiid lea seailluhit álgoálgosaš dahje boares visteosiid, ovdamearka dihte skoađđasat, láset, uvssat, listtut ja olggošgieđahallan, ja bienaid nu guhkás go lea vejolaš.

Bajásdoallamii galgá geavahit daid seamma ávdnasiid maid álgoálgosaččat leat geavahan, álgoálgosaš teknihkkat ja doaimmaheapmi.

Jahkásaš dárkkisteapmi

Lea vuogas čađahit jahkásaš dárkkisteami iežat visttis. Jeavddalaččat bajásdoallat de bajásdoallanbargu lea proseassa ja iige prošeakta.

Jeavddalaš bajásdoallat lea dat buoremus gáhtten vuohki, ja juhkkit áigái ja maiddái ekonomalaččat hálbbimusat.

Jus eahpidat mii lea dábálaš bajásdoallan, váldde oktavuođa minguin fylkkagielddas.

Unnit rievdadeamit ja divodeamit

Fylkkagielda sáhttá dohkkehit unnit mearkkašahtti rievdademiid ráfáidahtton visttiin ja rusttegiin.

Kulturmuitolága § 15a cealká ahte erenoamáš dilálašvuođain sáhttá spiehkastit ráfáidahttima mearrádusas ja ráfáiduhttinnjuolggadusain doaibmabijuide mat eai dagat mearkkašahtti rievdademiid ráfáidahtton kulturmuittuin.

Jus eahpidat mii lea unnit rievdadeamit dahje divodeamit? Váldde oktavuođa minguin, de mii bagadat du.

Stuorát rievdadeamit ja divodeamit

Ferte ohcat lobi stuorát divodemiide ja rievdademiide.

Min doaibma lea bearráigeahččat ahte eai dahkko nu ollu rievdadeamit ahte loahpas lea unnán báhcán álgovuolggalaš visttis.

Ovdal stuorát divodanbarggut biddjojuvvojit johtui, fertet váldit oktavuođa fylkkagielddain, áinnas árrat go plánegoađát. Vuosttamužžan oažžun dihte ráđiid ja bagadallama, dasto vai dieđát makkár doaibmabijuide sáhtát rehkenastit oažžut dohkkehuvvot.

Ovdamearkkat masa ferte ohcat sierralohpi:

• Ollásit dahje belohahkii lonuhit geađgejuolggi, seinniid, bielkkáid dahje robi.
• Olggobealde vistti lonuhit seaidnefielluid, robi, glásaid, uvssaid, listtuid ja bohciid. 
• Lonuhit stohpogálvvuid mat leat seainnis gitta, nu mo skáhpaid, seaŋggaid, beaŋkkaid ja uvnnaid. 
• Rievdadit málatiippa, ivnni, váldit eret boarrásat málaid, málet čiŋaid ja sullasaččat.
• Lanjaid rievdadeapmi/ođasmahttin.
• Monteret liggenpumppaid.
• Máhcahit vistti dakkár hápmái mo ovdal lea duođaštuvvon. 

Divodeapmi ráfáiduhttin visttiin

Buot eaiggádat ja giehtaduojárat fertejit dovdat čuovvovaš áššiid barggadettiin ráfáidahtton visttiin: 

• Ráfáidahttindokumeanttain leat njuolggadusat mat čilgejit maid lea lohpi dahkat visttiin. Doaibma/doaibmabidju mii rihkku ráfáidahttima ulbmila sáhttá leat ráŋggáštahtti. 
• Ovdal barggut álggahuvvojit ferte fylkkagielda dohkkehit buot bargguid mat galget dahkkot ráfáidahtton visttiin, earret dábálaš áimmahuššama.  

Vuogas diehtit go divodat

Daga álgoiskamiid ja čohkke dieđuid vistti birra, jeara rávvagiid ja bagadallama. Jeara baicce menddo ollu go menddo unnán! 

Duođaš divodanproseassa govaiguin ovdal, barggadettiin ja maŋŋá divodeami. 

Antikváralaš divodeami vuođđonjuolggadus lea ahte lea buoret áimmahuššat go divvut, ja lea buoret divvut go lonuhit. Dohkket ahte visti lea áiggiid ceavzán ja ahte das leat bonjuvuođat jus dat doaibmá huksenteknihkalaččat. 

Galget geavahuvvot seamma huksenvuogit ja ávdnasat go álggus leat geavahuvvon. 

Rievdat dušše dan man fertet, berre seailluhit nu ollu boares huksenosiid ja detáljaid go vejolaš. Jus fertet váldit eret, de ale bálkes boares visteosiid – smiehta ođđasisgeavaheami ja birrasa birra.

Smiehta čovdosiid maid sáhttá gáhtat, lea buoret lasihit go váldit eret. Váldonjuolggadus lea ahte galgá sáhttit váldit eret dan man leat dahkan, ja visti galgá leat oaidnit nu mo lei oaidnit ovdal rievdadeami.

Dáinna lágiin gozihuvvo ja čalmmustahttu vistti historjjálaš ovdáneapmi ja gáldoárvu.

Doarjja

Don sáhtát ohcat fylkkagielddas doarjaga ovddeštit ráfáiduhtton priváhta visttiid.

Loga eanet doarjjaortnega birra dás

Eanet dieđut

Eanet dieđuid eaiggádit ráfáiduhtton visttiid birra, geahča Riikkaantikváraneahttasiiddus.

Lea maiddái beroštusorganisašuvdna eaiggádiidda geat oamastit ráfáiduhtton visttiid ja rusttegiid, das lea namma Foreningen FREDET.

Finat Foreningen FREDET neahttabáikkis